on 12000 sõlme, see tõttu olid ka vaibad hinnalised. On öeldud, et pärsia vaibad on ühed detailseimad käsitsi tehtud esemed. Pärsia aiad kunjundati, nii et need peegeldaksid maa pealset paradiisi, arvatakse et sõna "paradiis" on tulnud pärsiakeelsest sõnast paradis, mis tähendast just sellist aeda. Kujutav kunst Pärsias oli eklektiline ja oli mõjutatud lääne ja ida riikide kunstist. Pärslased laenasid rohkesti ideid elamiitide tsivilisatsioonidelt, Mesopotaamiast ja hiljem hellenismist (nagu näha hellenismi periooodil loodud skulptuuridest) lisaks selle tulenevalt Pärsia asukohast, ida ja lääne euraasia vahel, on mõjutusi, Kreeka-Rooma ja Hiina-India kultuuride ja tehnikate segu. Pärslased ei ehitanud templeid, sest tulekummardajatena sooritasid oma usulised toimingud altaritel lahtise taeva all. Tõid Mesoptaamiasse suurejoonelise templite ehitamise kombe.
Babüloni linn asetseb mitte kaugel Sumeri põhjapiirist (umbes saja km kaugusel Nippurist). Babüloni mainitakse esmakordselt Naram-Sini (Naramsini) ajal (XXIII s), kuid siis oli ta Akkadi võimu all. Hiljem, Uri III dünastia kuningate ajal, ei olnud suhted Babüloni ja Sumeri riigi vahel kaugeltki alati sõbralikud. Kui uskuda hilisemat traditsiooni, siis kohtles kuningas Sulgi (XXI) Babüloni väga julmalt: ta rüüstas linna ja viis kaasa rikkaliku saagi. Pärast Sumeri hävitamist elamiitide poolt sai Babülon, mis jäi elamiitide sissetungilainest kõrvale, vähem kannatada. Ja XIX sajandi algul rajas amoriidiväejuht Sumuabum uue kuningriigi Babülonis. Babüloni I dünastia kuningad olid: 1) Sumu-abum (1894-1881), 2) Sumulaelum (+1845), 3) Sabium (+1831), 4) Apil-Sin (+1813), 5) Sin-Muballit (+1793), 6) Hammurapi (+1750), 7) Samsuiluna (+1712), 8) Abi-Esuh (või Abisu, +1684), 9) Ammi-ditana (+1647), 10) Ammi-saduqa (+1626), 11) Samsu-ditana (+1595).
annaabi.ee 
