Matemaatiline Maailmapilt
(,)-1(,)-1 (,)-1-1.
ii. (,) () (,)(,) (,)(,)(,)
(,)(,) (,)().
Ekvivalentsusseos
Olgu suvaline mittetühi hulk. Seost hulgal nimetatakse ekvivalentsusseoseks, kui ta on
i. refleksiivne, s.t. kui ;
ii. sümmeetriline, s.t. kui ;
iii. transitiivne, s.t. kui .
Kui on ekvivalentsusseos ja , siis öeldakse, et elemendid ja on ekvivalentsed (seose
järgi). Sageli väljendatakse ekvivalentsiseost kirjutades ka .
Näide 6. Võrdsusseos = on ilmselt ekvivalentsuseos suvalisel hulgal . Tegemist on
ühikseosega =={(,) | }×, mida mõnikord nimetatakse ka hulga 2
diagonaaliks. Ühikseos ehk võrdusseos on kõige kitsam ekvivalentsusseos, sest ta on iga
ekvivalentsusseose (kui refleksiivse seose) osahulk. Ka seos =× on ekvivalentsusseos
hulgal (nn universaalne seos). Seoseid ja nimetatakse triviaalseteks seosteks hulgal A.
Näide 7. Kongruentsiseos täisarvude hulgal on samuti ekvivalentsusseos. Olgu >0 mingi
fikseeritud naturaalarv