Mida suurem on aga tüürelektroodi vool, seda väiksemal pingel toimub türistori lülitumine. Lülituspinge sõltuvus tüürvoolust on väga tugev, nii, et lülituspinge muutub väge kiiresti minimaalseks, mil türistori tunnusjoon on lähedane dioodi avasuunatunnusjoonega. SCR türistori tunnusjooned on toodud joonisel 6.6. JOONIS 6.6. Türistori lülitumispinge vähenemine on seletatav sellega, et tüürvoolu kui ekvivalentransistori VT2 baasivoolu suurenemisega suureneb ka emittervool, mis viib vooluvõimendusteguri suurenemisele, see aga omakorda kutsub esile laviinitaolise lülitumise. Seega on SCR türistor pärisuunas avatav kahel meetodil: kui ületatakse lülituspinge või kui antakse tüürelektroodile avamiseks piisav tüürvool. Mõlemal juhul suureneb avanemise järel türistori vool välise vooluahela takistusega määratud väärtuseni. Praktikas kasutatakse SCR türistori avamiseks impulsse
Mida suurem on aga tüürelektroodi vool, seda väiksemal pingel toimub türistori lülitumine. Lülituspinge sõltuvus tüürvoolust on väga tugev, nii, et lülituspinge muutub väge kiiresti minimaalseks, mil türistori tunnusjoon on lähedane dioodi avasuunatunnusjoonega. SCR türistori tunnusjooned on toodud joonisel 6.6. JOONIS 6.6. Türistori lülitumispinge vähenemine on seletatav sellega, et tüürvoolu kui ekvivalentransistori VT2 baasivoolu suurenemisega suureneb ka emittervool, mis viib vooluvõimendusteguri suurenemisele, see aga omakorda kutsub esile laviinitaolise lülitumise. Seega on SCR türistor pärisuunas avatav kahel meetodil: kui ületatakse lülituspinge või kui antakse tüürelektroodile avamiseks piisav tüürvool. Mõlemal juhul suureneb avanemise järel türistori vool välise vooluahela takistusega määratud väärtuseni. Praktikas kasutatakse SCR türistori avamiseks impulsse