Ülesande skeem on toodud (Joonis 1.). Veetase mahutites ei muutu. Andmed: Bernoulli võrrand: Toru 1 läbimõõt (d1 ; mm): 15 Toru 2 läbimõõt (d2 ; mm): 50 Toru 1 pikkus (L1 ; m): 10 Toru 2 pikkus (L2 ; m): 20 Vooluhulk (Q ; l/s): 1 Kohttakistustegur (ζ1): 0.10 Kohttakistustegur (ζ2): 0.44 Ülesanne: Kohttakistustegur (ζ3): 1.00 Leida veetase mahutis 1 H2 (m) toru Torude ekvivalentkaredus (Δe ; mm): 0.25 teljeni. Veetase mahutis 2 (H3; m): 5.0 Joonestada skemaatiline energia ja survejoon. Lahenduskäik: 1. Leian torude ristlõike pindalad: A1 ja A2 2. Lei an kiirused v1, v2 ja v3 Q v= A
Kodune töö nr 3 Lähteandmed: Asula ühisveevarustuse skeem on toodud alljärgnevalt (Joonis 1). Ühisveevarustuse süsteemi iseloomustavad suurused on toodud (Tabel 2) ning veetarbimist iseloomustavad suurused on toodud (Tabel 1). Kinemaatiline viskoossus () = 1,308 * 10-6 m Maksimaalne lubatud kiirus torudes (v) = 0,8 m/s Toru ekvivalentkaredus (e) = 0,1 mm Pumba kasutegur () = 0,6 Ajami kasutegur (a) = 0,95 Ülesanne: Dimensioneerida ühisveevarustussüsteemi torud Dimensioneerida ühisveevarustussüsteemi toitev pump Leida dimensioneeritud pumba vajalik ajami võimus Koosta ühisveevärgi torustikeskeem ja kannaskeemile: o toru materjal, välisläbimõõt, pikkus o pumba vooluhulk ja tõstekõrgus PE De 140
1.29 Hõõrdetakistus tehnilise karedusega torudes
Tehniline karedus on ebaühtlane ning pinnakaredused hakkavad viskoossest aluskihist (mis Re kasvades õheneb)
välja ulatuma järk-järgult, mitte korraga, nagu ühtlase liivakareduse korral. Olenevalt Re väärtusest võivad ka
tehnilise karedusega torud töötada silehõõrde-, eelruuttakistus- või ruuttakistuspiirkonnas. Silehõõrdepiirkond
4000