"ekvipot" - 1 õppematerjal

Kordamine elektrivälja kohta

A=d Pinge e potentsiaalide vahe on füs. Suurus, mis väitab elektrivälja tööd laenguühikute kohta (laengu viimisel ühest punktist teise) Uab=Aab/q Ia=Wp/q=Aa/q 1V on pinge, mille puhul elektriväli teeb laengu 1C viimisel ühest punktist teise tööd 1J. Potentsiaal on 1volt, kui elektriväli teeb laengu 1C viimisel antud punktist elektrivälja lõpmatuseni tööd 1J. 1V=1J/1C EKVIPOTENTSIAALPINDADEKS nim. Pindasid, mille kõikide punktide potentsiaalid on võrdsed. Ekvipot.-pinnad tekivad näiteks punktlaengu ümber homogeenses keskkonnas, mingilkaugusel laengust moodustub keha ja selle keha kõikide punktide pot. on võrdsed. A=U×q=(-)q (pinge ja laengu suuruse korrutis) Ekvipot.pinnal = Kui pot võrdsed, siis vahe on 0 Laengu ümberpaigutamisel ekvipot.pinnal tööd ei tehta. A=FxxSx A=Fsxcos=0 Laeng liigub risti jõu mõjumissuunaga. Elektrivälja jõujooned on ekvipot pinnaga isti. Juhipind on ekvipot pind. Kui