Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil
GOx-i süstemaatiline nimetus β,D-glükoosi:O2-oksüdoreduktaas näitab, et ta katalüüsib β,D-
glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel. Reaktsiooniproduktideks on
vesinikperoksiid ja δ,D-glükonolaktoon, mis kiiresti hüdrolüüsudes moodustab D-
glükoonhappe.
FAD seob glükoosi molekulilt kaks vesiniku aatomit, redutseerides FADH2-ks ning kannab
need molekulaarsele hapnikule, mis sisaldub lahustunult reaktsioonikeskkonnas. Reaktsiooni
tulemusena tekib ekvimolaasrses koguses D-glükoonhapet ja vesinikperoksiidi.
Meetodi järgmises etapis kasutatakse rõika peroksüdaasi, mille süstemaatiline nimetus on
doonor:H2O2-oksüdoreduktaas. POx katalüüsib spetsiifiliste substraatide oksüdeerumist,
kasutades elektronide aktseptorina teist substraati, H2O2, mille redutseerumisel moodustub
H2O.
Kui kasutada substraati, mille oksüdeerumisel tekib värviline produkt, siis saab reaktsiooni
jälgida spektrofotomeetriliselt