"ekvidistantsjoont" - 1 õppematerjal

Lõikeriistad kordamisküsimused - vastused

Sõltuvalt viimasest võib otspind kujuneda tasapinnaliseks, nõgusaks või kumeraks. Kumera otspinna vältimiseks valitakse r > 90o 84. Sõltuvalt lõikeservanurgast võib otspind kujuneda kolmeks erinevaks otspinna tüübiks, milliseks? Tasapinnaliseks, nõgusaks või kumeraks 85. Mis kontuuri mööda kulgeb kontuurettenihkeliikumine? Kontuurettenihkeliikumine kulgeb piki töödeldud pinna kontuuri (lõikuri tipp on ümardusraadiuseta) või selle ekvidistantsjoont (lõikuri tipul on ümardusraadius, töödeldud pinda kujundava lõikeserva punkti asukoht võib muutuda tipu ümardusraadiusega kaare ulatuses). Ekvidistantsjoone kujundab lõikuri tipu ümardus-raadiuse tsenter, mille kaugus töötlemisega kujundatavast profiilist on kogu joone ulatuses võrdne tipu ümardusraadiusega. 86. Mis sihiline on radiaalettenihkeliikumine? Radiaalettenihkeliikumine on töödeldava tooriku raadiuse sihiline ettenihkeliikumine. 87