lõunapoolkeral vastupäeva. Antitsükloni keskmes valitsevad laskuvad õhuvoolud. Meie ilma mõjutavad antitsüklonid Skandinaavias, Soomes või teistes Läänemeremaades. Tsüklonid ja antitsüklonid liiguvad üksteise järel mööda võrdlemisi kindlaid trajektoore. Ookeanide mõju kliimale ja mereline kliima 71% maakera pinnast on kaetud merede ja ookeanidega, nende mõju kliimale on suur. Vesi soojeneb aeglasemalt kui maismaa ja jahtub samuti aeglasemalt. Kõige rohkem saavad soojust ekvatoriaalalal asuvad ookeanid. Vee pideva ringluse tõttu ei ole lõunamerede vesi liiga kuum ja põhjapoolsete merede vesi liiga külm. Hoovused Vesi liigub ookeanis hoovustena, mille temperatuur erineb ümbritseva vee temperatuurist. Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse, külmad hoovused jahutavad soojade merede vett. . Golfi hoovus on soe hoovus, mis saab alguse soojast Mehhiko lahest ja jaguneb Atlandi keskosas mitmeks. Golfi
CH4 põllumajandus, olmeprügilad, heitvesi ja heitvee töötlemine ning loodusliku gaasi (maagaasi) tootmine ja jaotamine. F-gaasid aerosoolide, külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Mõju: Ilma kasvuhoonegaasideta oleks Maa keskmine t° ligi 32°C külmem. Kui protsess jätkub, siis 2050. aastaks on ülemaailmne soojenemine 1,5...4,5°C. Polaaraladel võib olla see kuni 10°C, ekvatoriaalalal 2°C. See kutsub esile liustike, igijää sulamise tõstes merepinna 1,5 m. 29 OSOONIAUGUD Põhjus: Inimeste poolt õhku paisatavad freoonid. Osooni lagundavad lämmastikuühendid N2O, NO ja NO2, NOx gaasid annavad kliima soojenemise kogumõjust 4%. Suurimad allikad on reaktiivlennukid, tahkekütusel töötavad raketid, transport. Eriti ohtlikud on soojad gaasid bensiin, diiselkütus, nafta. Mõju:
tonni CO2. Veel ~ 1,7 miljardit t satub CO2-te atmosfääri metsade põletamisel ja orgaanilise aine lagunemisel troopikas. Kui 20. saj. alguses oli CO2-sisaldus atmosfääris 0,029%, siis nüüd on see 0,035%. Veelgi tugevamalt takistavad (50...100 korda) soojuskiirguse hajumist metaan jt. oksiidid. Kui protsess jätkub, siis 2050. a.-ks on ülemaailmne soojenemine 1,5...4,5ºC. Kusjuures polaaraladel võib olla see kuni 10ºC, ekvatoriaalalal 2ºC. See kutsub esile liustike, igijää sulamise tõstes merepinna 1,5 m. Temperatuuri tõus nõrgendab ka atmosfääri tsirkulatsiooni, mistõttu mõnedes kohtades sademete hulk suureneb, teistes väheneb. Kliima muutuste süüks pannakse ka viimastel aastatel üha ulatuslikumat mõju avaldav El Nio (tähendab last, kuna esineb jõulude aegu) Vaikses ookeanis. Tuule hoovus nõrgeneb ja olemasolev
annaabi.ee 
