absorber; selle sees olevas vasktorustikus ringleb soojuskanduri lahus, mis päikeseenergia mõjul soojeneb. Kõige all on isolatsioonikiht, mis peab takistama soojuse kadu ümbritsevasse keskkonda. Soojusenergia juhitakse akumulatsioonipaaki, milles toimub keskküttesüsteemi, pesu-, või vannivee soojuse edasi kandmine. Olgugi, et talvel suudavad kollekrotid püüda kinni soojust, ei taga see sama tulemust, mis on väiksematel laiuskraadidel ekvatoori poole. Seega pole Eestis päikesepatareide kasutamine efektiivne, vaid tuleks eelistada soojuspumpasid. Soojuspumbad on efektiivsed, keskkonna sõbralikud ja neid on mugav kasutada. Ainuüksi jääb Rootsis aastas põletamata kaks miljonit kuupmeetrit kütteõli, keskkonda laskmata 3,8 miljonit tonni süsihappegaasi. Kokkuhoitud elektrienergia 15 teravatt-tundi vastab kahe jõujaama aastatoodangule. Naaberriigis Soomes hoitakse aastas kokku 300
enam kauaks. 23 Eestlaste seas on nii päikeseenergia, tuuleenergia, biokütuse, hüdroenergia, geotermaalenergia kui ka tuumaenergia pooldajaid, kuid kõige rohkem pooldatakse siiski kõigi ressursside kooskasutust. See on ka kõige töökindlam variant, sest mingi ressursi abil on alati võimalik energiat toota. Samuti pooldati suhteliselt palju päikeseenergiat, mis näitab, et ollakse teadlikud selle võimalikus kasutamisest mitte ainult ekvatoori lähedal vaid ka mujal. Küsitlus näitab, et suur hulk eestlasi on mures energiamajanduse tuleviku üle. Eriti suur on energiamajanduse tuleviku üle murettundvate noorte osakaal. See lubab hellitada lootusi, et energiamajandus on tõusuteel. Taastuvenergia plusse osati välja tuua üsna palju. Kõige rohkem nimetati keskkonnasõbralikkust ja taastumisvõimet. Suur hulk vastanutest tõi välja ka selle, et pikemas perspektiivis on see odavam.
annaabi.ee 
