Kovalentne- ühiste elektronpaaride abil aatomite taimsed õlid, vahad. Liitlipiidid on nt fosfo- ja tütarrakku. Profaas II: tütarrakkude valmistamine vahele oodustuv side. Tekivad kui kumbki aatom annab glükolipiidid, biomembraanide koostelipiid; Tsüklilised uueks jagunemiseks, tekivad uued kääviniidid. ühe elektroni või üks aatom annab elektroni ja teine lipiidid nt kolesteriid, tsükliliste alkoholide baasil Metafaas II: kromosoomid on ekvaatortasandil. vaba orbitaali. Mittepolaarne kovalentne- kui moodustunud lipiidid. Rasvad: suured molekulid, Anafaas II: kromatiidid lahkuvad rakupoolustele. kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite hüdrofoobsed, kokku pandud glütseroolist ja Telofaas II: tekib uus tuumaümbris. On oodustunud 4 vahel ja mõlemad aatomid seovad võrdse jõuga ühiseid rasvhapetest. Küllastumata rasvhapped- esineb üks või haploidset tütarrakku.
telg on ühitatud Maa pöörlemisteljega ja Maa massi keskpunktiga O; X-koordinaadi teljeks on Greenwichi (null-) meridiaani tasandi ja Maa ekvaatoritasandi lõikejoon; Y-koordinaadi telg on täisnurga all X ja Z teljega, ta on ekvaatortasandil ja on suunatud ida poole 2. Punkti A asukoht referentsellipsoidil määratakse geodeetiliste koordinaatidega B ja L. Punkti geodeetiline laius B on nurk punkti läbiva ellipsoidi normaali N ja ekvaatoritasandi vahel. Seda mõõdetakse ekvaatorist põhja või lõuna suunas 0°-90°. Punkti geodeetiline pikkus L on nullmeridiaani ja punkti A läbiva meridiaani tasandite vaheline kahetahuline nurk, mida mõõdetakse ekvaatori tasandil
annaabi.ee 
