Ekvatoriaalne Vihmamets
kuna need omastatakse kohe kasvavate taimede poolt. Suur osa taimejäänuseid aga
ei jõua veel õieti lagunema hakatagi, kui nad juba tugevate vihmadega jõgedesse
uhutakse. Viljakamad on need mullad, mille lähtekivimimiks mineraalaineterikkamad
vulkaanilise päritoluga kivimid. Vulkaaniliste alade piirkonnas on seal levivatest
viljakamatest muldadest tingituna ka inimasustus hoopis tihedam kui tavaliselt
metsikutes vihmametsades.
Kliima
Ekvaatorikliima on palav ja niiske. Aastaaegu on raske eristada üksteisest. Palavus
tõuseb päeva peale umbes üle 30 kraadi. Kuna maapind aurab ning lämbe õhk
tõuseb taevasse tekivad vihmapilved ning hakkab jälle sadama ja nii iga päev.
Peaaegu iga päev lööb äikest ja sajab. Sademeid langeb aastas keskmiselt üle
2000mm. Sademehulk oleneb ekvatoriaalses vööndis peamiselt pinnamoest ning
sellest, kas on tegemist tuulealuse või tuulepealse mäenõlvaga. Ekvatoriaalsete