Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa
linnade eestistumise algus.
3) Poliitilised eeldused: erakondade (parteide) loomine ja eestlastest poliitikute esilekerkimine;
eestlaste osatähtsuse tõus maa- ja linnaomavalitsustes; Esimene maailmasõda, mis kurnas välja nii
Venemaa kui ka Saksamaa; kahe suurvõimu nõrgenemine andis eestlastele võimaluse iseseisvuse
eelduste realiseerimiseks ja Eesti Vabariigi tekkeks.
Tartu rahu-EKuigi esimesed katsed rahukõnelusteks (Pihkvas 1919 septembris) lõppesid
tulemusteta, siis 1919 detsembris algasid rahuläbirääkimised uuesti: süvenes eestlaste sõjaväsimus,
halvenes majanduse olukord ning Punaarmee ründas taas Eesti piire. Kuna teised piiririigid (Soome,
Läti, Leedu) polnud nõus ühiseid rahuläbirääkimisi pidama, oli Eesti sunnitud minema separaatlepingu
sõlmimisele. Rahuläbirääkimistel juhtis Eesti delegatsiooni Jaan Poska, Venemaa oma A.Joffe.
3
annaabi.ee 
