Hüdrobioloogia spikker
uurimistöö tulemu s e n a 50. aastatel. 1961
Clvinile
Valgu Nobeli
s on preme amgina.e e tilin e kiirgu s,
elektro
moo du stab kogu elektrom a g n e e tilis e st
spektrist kitsa osa, mille lainepikku s e d on
inimsilmale nähtavad + UV ja infrapun a s e d
lainepikku s e d. Kuid eksiste erivad olulised
erin evu s e d inime s e silma ja taimed e
fotosünte etiliste pigm e ntide sp ektraals e
tundlikkus e vahel. Meie näg e mi s pig m e n t
rodop siin neelab maksi m a al s elt valgu st
rohelis e s sp ektripiirkonn a s (556 nm),
kusjuure s ne eldu min e väh en e b järsult
mõle m al pool
Klorofüllid ne eldu
ja teise mi s msta ne
d valgu k sielava
m u m i.d
pigm e n did omava d erin evaid
neeldu mi s m a k si m u m e ning koo s ne elava d