Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
Südame erutusjuhtesüsteemi kõigile osadele on omane automatism. Siinussõlme rakkudel on
kõige kõrgem omasagedus. Seetõttu toimib südame rütmiregulaatorina tavaliselt just siinussõlm.
Kui see kõrgema juhtkeskusena rivist välja läheb, siis võtavad rütmiregulaatori ülesanded üle
madalamal asuvad rakud (atrioventrikulaarne asendusrütm, vatsakeste asendusrütm). Samuti
võivad (kahjustatud) rütmiregulaatorrakkude tõttu tekkida ebanormaalsed, ektoopsed
südameimpulsid (ekstrasüstolid), erutuse juhteteede häirete tõttu aga kodade või vatsakeste
fibrillatsioon.
Nende elektriliste protsesside toimumisel tekib igas südamerakus muutuva suuruse ja suunaga
elektriline vektor, kõigi rakkude summaarse elektrilise vektori aga saab EKG-graafikuna üles
joonistada. Puhkeseisundis on südame tavaline pulsisagedus 70–80 lööki minutis. Seda sagedust
mõjutab (organismi koormusest olenevalt) vegetatiivne närvisüsteem – parasümpaatilised