Südame rütmihäirete tekkemehhanismid
Väga tugev parasümpaatiline stimulatsiooni korral peab sammuandja funktsiooni ülevõtma
hoopis vatsakeses paiknev latente sammuandja.
2.1.1.4.Latentsete sammuandjate suurenenud automatism
Kui latentne sammuandja omab kiiremat spontaanset depolarisatsiooni faasi kui
sinuatriaalsõlm, siis võib esineda olukord, kus latentne sammuandja võib üle võtta erutuse
tekke funktsioon. Impulssi, mis tekib varem võrreldes normaalse südame rütmiga,
nimetatakse ektoopiliseks löögiks ning sarnaste ektoopiliste löökide jada nimetatakse
omakoda ektoopiliseks rütmiks. Ektoopiline löök võib häirida sinuatriaalsõlme
depolarisatsiooni sagedust ning esineb nii öelda paus enne, kui jätkub normaalne südame
rütm. Ektoopilised löögid võvivad esinevad kõrge katehholamiinide kontsentratsiooni,
hüpoksia, isheemia, elektrolüütide häirete ja teatud ravimite näiteks digitalise korral.
2.1.2. Automatismi kõrvale kalle
annaabi.ee 
