Keelealased andmebaasid ja keeleabi internetis
Milliseid sõnu või märke selleks
kasutatakse? Näited.
1. ÕS-ist saab abi väldete kohta. Näiteks III väldet märgib kriipsuke ` (graavis) III-
vältelise kirjasilbi täishääliku ees: s`oosima.
Ümarsulgudes vältekriips tähendab, et sõna võib hääldada nii III kui ka II
vältes: (`)andekas, k(`)angelane, k(`)etserlus, v(`)õimetu.
2. Võõrsõnade pearõhku märgib kriipsuke ´ (akuut) rõhulise silbi täishääliku ees: dial
´ektika, fant´as'tiline, selj´anka.
c. Mida näitavad sõnade juures märgendid HARV, JUR, MAJ, KÕNEK?
HARV on sõna juures, mis on eesti keeles haruldane, st esineb harva, on vananenud
termin või vanamoeline. Näitab sagedust.
JUR õigusteadus
MAJ majandus, majandusteadus
KÕNEK näitab sõna tähendust kõnekeeles.
2. Otsi ÕS-ist.
a. Milline on õige keelend tahaplaanile või tagaplaanile? Õige on tagaplaanile.
b