Pea kõik heledad tähed on visuaalsed kaksikud või mitmikud. Visuaalsete kaksiktähtede komponendid on teleskoobis nähtavad kahe lähestikuse tähena, mis võivad liikuda teineteise suhtes kas orbitaalselt või paralleelselt. Nende komponendid tiirlevad ümber ühise masskeksme. Kui komponentide vaheline kaugus on küllalt suur ja kaugus meieni suhteliselt väike, võime teleskoobis näha mõlemat tähte eraldi. Visuaalsete kaksiktähtede orbiidid on suuremalt osalt suure ekstsentrisusega ehk piklikud ellipsid. Pilt 3 Visuaalse kaksiktähe näiv orbiit Spektraalsed kaksikud Spektraalseid kaksiktähti avastatakse spektrijoonte perioodiliste nihete ja eba- harilike kolorimeetriliste tunnuste järgi. Teleskoobis paistab spektraalne kaksik vaid ühe tähena. Kattuvad ka mõlema komponendi spektrid. Kui tähed liiguvad meie suhtes ühesuguse kiirusega või vaatesihiga, siis nende spektrijooned ühtivad.
5, raadius 2.6, kiirgamisvõime 36, keskmine tihedus 1/6 Päikese omast; kaaslane 20.2 astronoomilise ühiku kaugusel, tiirlemisaeg 50 aastat, kuulub ülitihedate tähtede, ,"valgete kääbuste" liiki (hoopis erinevad normaalsetest valgetest tähtedest, millede esindajaks on Siiriuse peatäht); pinnatemperatuur 8000°; mass O.9, raadius 1/30, kiirgamisvõime 1/370 keskmine tihedus 22000 Päikese omast. Visuaalsete kaksiktähtede orbiidid on suuremalt osalt suure ekstsentrisusega ehk piklikud ellipsid; üle poole neist on niisugused, et kahe komponendi omavaheline kaugus muutub suhtes 3 :1 ja rohkem; meie päikesesüsteemi kehade orbiitidega võrreldes paistab ses suhtes silma suur erinevus: selle üheksast suurest planeedist on kõige suurem teekonna ekstsentrisus Plutol ja Merkuril, - kõige kaugemal ja Päikesele kõige lähemal planeedil - kellede suurim kaugus Päikesest ületab väiksema kauguse 67 ja 50 protsendi
annaabi.ee 
