Teleskoobis paistab spektraalne kaksik vaid ühe tähena. Kattuvad ka mõlema komponendi spektrid. Kui tähed liiguvad meie suhtes ühesuguse kiirusega või vaatesihiga, siis nende spektrijooned ühtivad. Spektraalsete kaksiktähtede orbiidid on keskmiselt vähem piklikud kui visuaalsete omad. Ringisarnaseid esineb nende hulgas sagedamini kui visuaalsete kaksiktähtede hulgas, kuid ikkagi palju vähem kui päikesesüsteemis. Keskmine spektraalsete kaksiktähtede orbiitide ekstsentrisus on umbes nagu Merkuuril või Pluutol. 3 Varjutusmuutlikud kaksikud Varjutusmuutlikeks nimetatakse kaksikuid, mis on nähtavad ühe tähena ja mille heledus perioodiliselt muutub, sest nende komponendid varjutavad aegajalt teineteist. Varjutusmuutlikud tähed ei ole muutlikud tähed. Keskajal märgati, et mõningate tähtede heledus aegajalt muutub. Inglise
Siiriuse peatäht); pinnatemperatuur 8000°; mass O.9, raadius 1/30, kiirgamisvõime 1/370 keskmine tihedus 22000 Päikese omast. Visuaalsete kaksiktähtede orbiidid on suuremalt osalt suure ekstsentrisusega ehk piklikud ellipsid; üle poole neist on niisugused, et kahe komponendi omavaheline kaugus muutub suhtes 3 :1 ja rohkem; meie päikesesüsteemi kehade orbiitidega võrreldes paistab ses suhtes silma suur erinevus: selle üheksast suurest planeedist on kõige suurem teekonna ekstsentrisus Plutol ja Merkuril, - kõige kaugemal ja Päikesele kõige lähemal planeedil - kellede suurim kaugus Päikesest ületab väiksema kauguse 67 ja 50 protsendi võrra, kuna näiteks Maa puhul on kauguste vahe vaid kolm protsenti. Ainult mõned väikesed planeedid päikesesüsteemis omavad üsna piklikke teid, missugused aga oma piklikkuse poolest vaevalt ulatuvad kaksiktähtede orbiitide keskmise piklikkuseni. Päikesesüsteemi planeedid liiguvad tegelikult oma suures
annaabi.ee 
