Karl V
[6]Ehkki Karli ennast toona Saksamaal ei olnud, võitsid tema väed Lääne-Saksa
vürstide, eriti Hesseni Philippi kaasabil, Sickingeni. Veelgi tõsisem konflikt puhkes
aga 1524. aasta lõpul. Talupojad, kes Lutheri ja tema järel tulnud veelgi radikaalsemate
usureformaatorite seisukohti tõlgendasid selliselt, et kõik inimesed peaksid igas mõttes
võrdsed olema juba ilmalikus elus, alustasid rahutusi, millest kasvas välja Saksa
talurahvasõda (1524–1525). Sellisest anarhistlikust ja ekstremistlikust puhangust
ehmunud Luther asus aga aadlike poolele ning suutis niimoodi sõlmida ka teatud
vaherahu Karliga, ehkki Saksa-Rooma riigi valitseja ei aktsepteerinud jätkuvalt
enamikku tema seisukohtadest. Ometigi ühendas harrast katoliiklast Karl V ja sügavalt
usklikku usu-uuendajat Martin Lutherit üks asi: nad mõlemad olid vastu paavsti
poliitikale. Luterlusest sai aga Saksa riigivürstide tööriist nende keisrivõimust
sõltumatuse suurendamisel.