SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS
Samal ajal näitasid uurimused (Rääsk, 2001), et erikooli
tendents: kõige enam esines Eesti õpilastel järelevalvetust ja tütarlapsed olid kogenud tavakooli tüdrukutega võrreldes
ülekaitstust kui vanemate ebaefektiivse kasvatuspraktika vorme sagedamini emotsionaalset ja psühholoogilist väärkohtlemist.
ning kõige vähem lapse hariduslikku ja tervise hooletussejätmist. Välb (2004) võrdles kolme erineva uuritavate grupi - kiu-
Nende kähe ekstreemuse vahele jäid kõik ülejäänud lapse sajad, ohvrid ja kontrollgrupp - väärkohtlemise kogemuste
väärkohtlemise ja hooletussejätmise liigid (psühholoogiline, sagedust erinevate lapse väärkohtlemise liikide lõikes ning
emotsionaalne, füüsiline ja seksuaalne väärkohtlemine ning uurimuse tulemused näitasid, et kähe uuritavate grupi vahel -
emotsionaalne ja füüsiline hooletussejätmine). kiusajad võrreldes ohv-