Teatud tüüpi inimestele meeldib anda ja see teeb neid õnnelikuks. Kas nähakse vaeva või mingil muul moel saadakse palju raha ja annetavad sellest lihtsalt suure osa ära neile, kellel pole võimalik ise raha teenida. Rahal on õnnega mitu seost ja see sõltub tihti inimesest endast. Kas ja millal võib raha olla tõesti kõige tähtsam? Võib, seda juhul, kui raha pole. Kui rahadega on kitsas käes, siis on võimalus kaotada oma elamispind või ekstreemsemal juhul isegi lapsed. Ilma rahata tänapäevases ühiskonnas elada on üsna keeruline, kui just ei meeldi kodutu olla. Olles harjunud oma eluga ning järsku töötuks ja rahast ilma jäädes tekib olukord, kus tuleb muuta oma eluviise ja võimalik, et peab isegi oma senisest majapidamisest lahkuma. Sellisel puhul võib öelda, et raha on kõige tähtsam keegi ei taha ju oma kodust sunniviisiliselt välja kolida. Kuidas raha muudab inimest
natukene rohkem kui galaktika ümbermõõt korrutades kümnega. Seega galaktikate põrkumine on suhteliselt sagedane ja mängib suurt rolli nende evolutsioonis. Galaktikate lähedane möödumine üksteisest põhjustab galaktikate moondumist ja võib kaasa tuua ka gaasi ja tolmu vahetuse. Kokkupõrkumine toimub kui kaks galaktikat lähevad täpselt läbi üksteise ning mõlemal on piisav impulls, et mitte ühineda. Kõige ekstreemsemal juhul galaktikad ühinevad. Sellisel juhul on mõlema galaktika impulss ebapiisav, et galaktikad saaksid üksteisest läbi minna. Galaktikate põrkumine ja ühinemine Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Galaktika http://et.wikipedia.org/wiki/Linnutee http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/1kosm os/linnutee.htm http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1ko smos/elutuba/kuidas.htm TÄNAN KUULAMAST!
Kokkupõrge toimub, kui kaks galaktikat lähevad täpselt läbi üksteise ja mõlemal on piisav impulss, et mitte ühineda. Tähed mööduvad sellistes galaktikates tavaliselt üksteisest ilma kokku põrkamata. Gaas ja tolm aga põrkuvad. See võib kaasa tuua uute tähtede sünni, sest tähtedevaheline ruum on kokku pressitud. Kokkupõrge võib muuta ühe või mõlema galaktika kuju, tekitades "vardaid", ringe ja sabalaadseid struktuure. Kõige ekstreemsemal juhul galaktikad ühinevad. Sel juhul on mõlema galaktika impulss ebapiisav, et galaktikad saaksid üksteisest läbi minna. Läbiminemise asemel need järk-järgult ühinevad, moodustades ühe suurema galaktika. Ühinemisel võib galaktikate kuju muutuda märgatavalt, võrreldes nende esialgse kujuga. Kui üks galaktika on teisest tunduvalt suurem, siis suurem galaktika jääb suhteliselt muutumatuks, kuid väiksem galaktika hävitatakse, seda tuntakse galaktikatevahelise kannibalismina.
. Kokkupõrkumine toimub kui kaks galaktikat lähevad täpselt läbi üksteise ning mõlemal on piisav impulss, et mitte ühineda. Tähed mööduvad sellistes galaktikates tavaliselt üksteisest ilma kokkupõrkumisteta. Gaas ja tolm aga põrkuvad. See võib kaasa tuua uute tähtede sünni, sest tähtedevaheline ruum on kokkupressitud. Kokkupõrge võib muuta ühe või mõlema galaktika kuju, tekitades "vardaid", ringe ja sabalaadseid struktuure. Kõige ekstreemsemal juhul galaktikad ühinevad. Sellisel juhul on mõlema galaktika impulss ebapiisav, et galaktikad saaksid üksteisest läbi minna. Läbiminemise asemel need järk-järgult ühinevad, moodustades ühe suurema galaktika. Ühinemisel võib galaktikate kuju muutuda märgatavalt, võrreldes nende esialgse kujuga. Kui üks galaktika on teisest tunduvalt suurem, siis suurem galaktika jääb suhteliselt muutumatuks, kuid väiksem galaktika hävitatakse, seda tuntakse galaktikatevahelise kannibalismina.
Wundti peetakse laboratooriumipsühholoogia alusepanijaks. - Teatud stiimulite abil esilekutsutud füüsiliste reaktsioonide mõõtmine saamaks teada midagi mentaalsete protsesside kohta. Oluliseks kriteeriumiks sai eksperimentide korratavus ja mõõdetavus. Mis siis paljudes psühholoogialaborites toimub? Toimub see, et psühholoogilised protsessid lõigatakse tegelikult ära sotsiaalkultuurilisest kontekstist, milles nad muidu esinevad ja luuakse kunstlik laborikeskkond ja situatsioonid. Ekstreemsemal kujul eirab selline suund psühholoogias täielikult katsete sõltuvust kultuurilisest kontekstist ja püüab üha enam sarnaneda loodusteaduslikele uuringutele. Loomulikult olenevad sobivad uurimismeetodid ka psühholoogia alldistsipliinis uuritavast (nt neuropsühholoogia ongi lähemal loodusteadustele). Kultuuri ja psühholoogiliste protsesside vahelisi seoseid uuriv suund. Samas, on algusaegadest peale ka teine suund psühholoogias, mis tunneb huvi inimese
annaabi.ee 
