Eesti riigi areng
Mainitud organitel on riiklik iseloom. See asjaolu, et Ajutine
Valitsus ei olnud loodud mitte Manifesti andja poolt, osutab eeskätt just sellele, et 24.
veebruar ei konstitueerinud Eesti riiklikku iseseisvust, vaid seda ainult deklareeris, tehes
vastavas aktis sellekohaste juriidiliste sündmuste kokkuvõtte.
3. Kolmandast eelkonstitutsioonist Põhiseaduseni
Keset Vabadussõda ja sisepoliitilise olustiku mõjustusel loodi Eesti Vabariigi ajutine
valitsemiskord ekstreemliberalistlikel põhimõtteil. Ta anti 4., avaldati aga 9. juunil, mil ta
9
hakkas ka kehtima. Ajutine valitsemiskord 4. juunist on Eesti kolmandaks
eelkonstitutsiooniks.
Kui 28. november pani aluse Eesti riiklikule iseseisvusele ja 24. veebruar määras lähemalt
riikliku iseseisvuse astet, siis 4. juuni normis nii riiklikku iseseisvust kui ka sõltumatust. Selle
poolest 4
annaabi.ee 
