õiguspsühholoogia
Siit tuleneb,et ekstraverdi kõrge neurotism võimendab tema kuritegeliku
käitumise ohtu.Eysencki teooria põhijäreldustele toetudes peaksid kurjategijad grupina demonstreerima madalamat tsentraalse
närvisüsteemi erutuvuse taset(ekstravertsus),kõrgemat autonoomse närvisüsteemi sümpaatilise osa aktiivsust(neurotism) ja
vaimset ebastabiilsust(psühhotism).Eysencki tulemused pole leidnud empiirilist kinnitust.Näiteks on leitud,et mitte kõik
kuriteod ei korreleeru ekstraversusega,vaid mõned korreleeruvad ka introversusega.
23.küsimus Kriminaalse käitumise õppimine(J.Watson,B.-F.Skinner)
Õppimisteooriad lähtuvad eeldustest,et kuritegelikku käitumist inimene õpib.Kuritegeliku käitumise õppimist on käsitlenud
psühholoogia suund behaviorism,mis sai alguse John Watsoni(1878-1958) töödega.Suunale teedrajavaks loetakse J.Watsoni
1913.aastal avaldatud artiklit "Psühholoogia,nagu behaviorist seda näeb",millega üritas läplikult vabaneda teadvuse kui
annaabi.ee 
