Maailmakirjandus III
Et oleks võimalik kehastada temas kõikvõimalikke inimese otsustusi ja kehastusi. Gulliver pole
kirjaniku altarego. Kirjanik ise jääb temast siiski distantsile. Gulliver on kuju, kelle läbi kirjanik
diskuteerib. Heidab vihjeid ka enda elule. Autor aga viibib teoses enda nimel nö. (see on valgustusele
omane)?? Swifti puhul vahel harva autor on kohal st.. loob seose endaga ja astub üles enda nimel
vms. Üldiselt ei ole autor ise isikuna oluline koguaeg.
Swifti huumor seisneb ekstravagantsetes sündmustes, millest räägib üsna kuivalt. Kaasaegsete
mälestuse järgi on humoristlik toon olnud ka vestlejana. Eriti suulises vestluses võib mõjuda
naljakana. See on koomika võte- kontrasti loomine kuiva ja igava pajatuse kaudu.
18sajandi teosed on oma ajastu lapsed ja neid peab võtma ajaloolises kontekstis.
Elu lõpp oli Swiftil kurb. Tal oli ka selline meelelaad. Tal polnud rõõmus elu, sest polnud selline
rõõmus inimene. Polnud inimene nagu tänapäeval õpetatakse
annaabi.ee 
