KEHAVEDELIKUD JA VERE FÜSIOLOOGIA
Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele
1. Keha vedelikuruumid.
Vett on vaja ainete liikumiseks ja omastamiseks. Looma kehamassist moodustab 60-70% vesi
(noorloomadel rohkem).
1.1. Vedelikuruumide paiknemine, omavaheline seos.
1.2. Ekstratsellulaarsed vedelikud, intratsellulaarvedelik, transtsellulaarsed
vedelikud: mõisted, osatähtsus organismi kogu vedelikuruumis.
1.3. Vedelikuruumide omavahelised seosed.
Vedelikuruumid saab jaotada:
* ekstratsellulaarvedelik – 1/3 veest asub väljaspool rakke ja mood. organismi
sisekeskkonna. Koevedelik (15% kehamassist), vereplasma (5% kehamassist), lümf,
seedesüsteemi ja kuseteede vedelik.
* intratsellulaarvedelik – 2/3 veest asub rakkudes. Mood. 40% kehamassist.
* transtsellulaarvedelik – õõnsustes nt sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik,
tserebrospinaalvedelik, peritoneaalvedelik, intraokulaarvedelik.
Keha vedelikuruumide maht on suht. konstantne, kuid vesi on selle sees liikumises.
annaabi.ee 
