Annaksin oma vanematele ja vanavanematele. Millisteks nad muutuksid. Lõuna-Eestis on mul sõbrad, neile tahaks ka viia, ei tea kust ma nii palju raha teenin. Ise tahaks ka kohe uuesti tabletti (Sõukand 1997). Noored kipuvad tõlgendama saadud kogemusi impulsiivselt, tagajärgedele mõtlemata. Hea tuju, lahkus ja avatus on noorte omavahelistes suhetes hinnatud omadused, nagu ka oskus lõõgastuda ja pidu nautida. Väidetakse, et narkootilised ained tekitavad ekstrasensoorseid võimeid, avavad ukse teistesse reaalsustesse jne (ühe allikana võib siin nimetada Carlos Castaneda raamatuid). "Tugev tarbija" peaks olema võimeline narkootikumi mõju kontrollima, lastes sel mõjuda ainult teatud piirideni või soovitud ajal ja viisil. 25-a neiu: Mingi hõljuv tunne oli, värvid olid eredad. Olin metsas. Nägin fraktaleid, need olid väga ilusad, võisin nende värve muuta. Mõtlesin, et kui kujutaks ette, millised on need värvid, mida ma maailmas näha tahaks
Freud tunnistas elu hilisjärgus ka ise, et peale 1923. aastat tal psühhoanalüüsile struktuurseid täiendusi teha ei õnnestunud. Pigem jõudis psühhoanalüüsi rakendamisega ühiskondlikele nähtusele Freudist kaugemale tema protezee ja hilisem oponent C. G. Jung, kelle inspiratsioonist pakatavad teooriad kollektiivsest alateadvusest ja arhetüüpidest on tänapäevani ühed tõsiseltvõetavamad katsed hõlmata teaduslikult ekstrasensoorseid nähtusi. Ometigi näib Oidipuse kompleksile psühhoanalüüsi pealiini poolt pakutuid edasi arendavate keelekriitiliste süvakultuuriliste universaallahendite leidmine, mille võimalikkusele näib Freud vihjates viitavat oma tippteoste viimastel lehekülgedel, meeletult paljulubav, plahvatuslik ja käestlibisev uurimisvaldkond. Küllap on see ka üks põhjusi, miks psühhoanalüüs on troonilt heidetud, ent Freud jätkab semiootika piire nihutavate mõtlejate inspireerimist