Rabapüü arvukuse uuring
suurune
• Veedab oma elu põhiliselt maapinnal
• Suguküpseks saavad esimese
eluaasta lõpul
• On monogaamsed (moodustavad
paare)
Pesa ja toitumine
• Pesa asub maapinnal tavaliselt
männi all või tihedas puhmastikus.
• Pesalohk vooderdatud roht- ja
puhmastaimedega
• Talvel põhiliseks toiduks paju-ja
kasepungad koos võrsete tippudega
• Suvel süüakse enamasti rohttaimede
ja kanarbikulaadsete osi ning marju
Arvukuse uurimise
meetodid
• ekstrapoleering (prooviala-andmete
ekstrapoleerimine kogu Eestile).
• eksperthinnang (hinnang liiki
uurivate spetsialistide poolt).
• umbmäärane hinnang – kasutati
Eesti piirkondlikke hinnanguid ja
asustustihedusi naabermaades
(Lõuna-Soome, Läti).
Arvukuse vähenemise algus
• Esimesed viited rabapüü arvukuse
vähenemise kohta pärinevad 1870.
aastatest.
• Eelmise sajandi lõpul ja selle sajandi algul
oli ilmne, et arvukus väheneb pöördumatult
annaabi.ee 
