Vana-Rooma ajalugu ja kultuur
varustamise eest, ehituse eest, avalike mängude kontrollimine ja riigikassa eest
vastutamine.
Mitte kuruulsed magistraadid jagunesid kahte: kvestor ja rahvatribuun. Kvestor
on rahanduseametnik. Esialgu nad nimetati konsulite poolt ja hiljem
rahvakoosolekul. Algselt oli korraga ametis kaks kvestorit. Linna kvestorid
haldasid sealset riigikassat, provintsi kvestorid provintsi rahaasju. Rahvatribuun
oli pleebsi õiguste kaitsmine. Keisririigi ajal rahvatribuuni amet kaotas tähtsuse.
Ekstraordinaarseid magistraate nimetati ametisse vaid vajaduse korral. Olulisem
erakorraline magistraat on diktaator. Diktaator oli Rooma vabariigi ajal ainus
piiramatu võimuga ametiisik. Diktaator nimetati ametisse siis, kui riiki ähvardas
mingi suur hädaoht. Senat tegi selleks ettepaneku ja otsuse selle jaoks tegi
konsul. Diktaator määrati ametisse maksimaalselt kuueks kuuks. Viimane 6'ks
kuuks nimetatud diktaator määrati ametisse aastal 202eKr. Ka vabariigi ajajärgu