võib arvata, et lahuse ei saa sisaldada ebapüsivate hapete anioone CO 32- ja S2O32-. Kuna lahus ei lõhna ka iseäralikult, siis puuduvad suure tõenäosusega ka S 2-, SO32- ja NO2—ioonid. Lahuse värvuse võivad anda ka [Fe(CN) 6]3-, [Fe(CN)6]4- ja CrO42- ioonid. Tugevate oksüdeerivate omadustega anioonide tõestamine Lisan 3-4 tilgale alglahusele 1M H2SO4 lahust ja 2-3 tilka KI lahust ning 3-4 tilka tolueeni. Ekstraheerin. Kuna tolueeni kiht lillakaspunaseks ei värvu, siis ei eraldunud vaba jood ja tugevalt oksüdeeriva toimega anioone lahuses pole. Tugevate redutseerivate omadustega anioonide tõestamine Lisan 3-4 tilgale aglahusele 1M H2SO4 lahust ja lisan paar tilka lahjendatud KmnO 4 lahust. Violetne värv peaks toatemperatuuril valastuma, kui lahuses on I -, Br- või NO2- ioone. Kui valastumine toimub alles lahuse soojendamisele, siis võivad lahuses olla (COO)22- -ioonid
kihti. Statiivi külge kinnitan muhvi koos rõngaskäpaga ning asetan rõnga sisse jaotuslehtri. Jaotuslehtri valan saadud destillaati. On näha, kuidas tekivad kaks kihti. Jaotuslehtri alla asetan kolbi. Keeran jaotuslehtri lahti nii, et vesi hakkaks tilkadena valama kolbi sisse. Peab kontrollima seda, et õlikiht jääks jaotuslehtrisse. Kui see on tehtud, asetan õli väikse kolmnurkse kolbi sisse. Ekstraheerin dietüüleetriga kolbis oleva vedelfaasi, kuna seal on tõenäoliselt jäänud omavahel mittelahustuvad komponendid ehk siis vesi ja õli. Dietüüleeter kui orgaaniline solvent, seob endaga kokku kõik orgaanilised molekulid ehk selle abil saab ülejäänud õli koguda. 6. Kui kõik õli on kogutud, on vaja õli juurde lisada MgSO4, mis seob kõik õlis oleva vee endaga nii, et kolbi sees on ainult õli. 7
annaabi.ee 
