Eesti politsei aastatel 1918-1940
seltskondliku käitumislaadi omandamist.
Politseikooli iga kasvandik pidi olema sportlane. Spordiga tuli tegeleda hiljem ka
politseiteenistuses. Kooli lõpetajatest kujunesid silmapaistvad laskurid, kes töötasid tihti
kohapeal laskespordi instruktoritena. Nii aitasid politseinikud kaasa eesti laskespordi
headele saavutustele. Samuti osalesid politseikooli kasvandikud oma tööpiirkonnas
kergejõustiku-, suusa- ja laskevõistluste korraldamisel.
Politseikooli kasvandike ja eksternide teadmisi kontrollis eksamitel katsekomisjon. Kooli
lõpetamisel määrati kasvandikud lõpetatud klassi järgi teenistusse kas konstaabliks või
kordnikuks välispolitseis või siis vastavatele ametikohtadele eripolitseis - kriminaal- või
poliitilises politseis.
Politseikool oli ühtaegu politseinike täiendõppe keskus. Nii korraldati koolis 15 aasta
jooksul politseiametnikele 20 mitmesugust kursust. Niisugustest kursustest võttis osa
kokku 695 politseinikku.