Eesti NSV põllumajanduse areng 1944-1985
1970 .aastad olid suurmajandite ja farmide loomise ajaks. Väiksemate majandite liitmine tõi
kohati kaasa mõningase majandusnäitajate paranemise korralike majanduskeskuste
väljaehitamise ning maaelanike olme- ja elutingimuste paranemist. Selle gigantomaania
negatiivseteks tagajärgedeks olid:ülepingutamine laostas ajalooliselt välja kujunenud
asustuspildi, kurnas viljakad maad ning halvendas keskkonna olukorda.
1970. aastatel ammendusid NSV Liidus tööstuse- ja põllumajanduse ekstentsiivarengu
võimalused. Nõukogude majandusmudel püsis eelkõige tänu naftadollaritele. Kuigi Eesti NSV
majandusnäitajad ületasid NSV Liidu keskmise taseme, oli ka siin taandareng selgelt tunnetav.
Põllumajanduse areng oli K. Vaino ajal allutatud üleliidulise toitlusprogrammi täitmisele. See
tähendas aga Eesti NSV "panuse" suurendamist liha- ja piimasaaduste tarnimisel üleliidulisse
fondi.Samal ajal muutus kohalik tarbimine järjest kesisemaks ning poeletid tühjenesid.