enda üle, mis tegi ta töötavaks sipelgaks. Sellest võib ka leida põhjuse, miks Kafka valis metamorfoosi putukaks kuna ennem oli tegelane juba putukapesas üks väike töötav lüli. Pärast transformeerumist, pidi ta keskenduma endale, mis põhjustas ühiskonna poole selja keeramise. Gregor hakkab putukana end otsima, proovides töö asemel lahutada meelt. Sellega ta keerab selja putuka olemusele, milles on siiski suur osa töö tegemisel. Metamorfoos avardab ekstentsialistliku vaadet, et valik määrab inimese saatuse. Inimestel on kohus säilitada tasakaal töö ja puhkuse vahel. Novell väidab, et kui elu pühendada ainult tööle, ei ole see miskit muud kui putuka elu, kes automatiseeritult rügab pesas tööd. Kui elu pühendada puhkusele, on see samaväärne. Inimene peab olema produktiivne, et olla väärtuseks ühiskonnale ning peab oskama meelt lahutada, et olla väärtuslik iseendale.
Modernlistliku romaani rajajad - Marcel Proust (hääl: Prust) *“Kadunud aega otsimas“ (1913-1927) aluseks uut tüüpi süvapsühholoogilisele romaanile (impressionistlik – hetkemulje jäädvustamine) - James Joyce *“Olysses“ (1922) aja- ja ruumitasandid on kaootiliselt segi paisatud, tegelaste välised piirjooned on täielikult kadunud - Franz Kafka *“Protsess“ (1925), „Loss“ (1926), „Ameerika“ (1927) *ekstentsialistliku kirjanduse vahetu eelkäija – kujutas inimest üksinduses, võõrandununa *nn maagilis-realistliku suuna algataja – kasutas ühiskonnas toimuva kujutamiseks unenäolisi, fantastilisi kujundeid Eksistentsialism. Camus Tekkimine - vahetult enne II maailmasõda ning sõja-aastatel - vahetuks taustaks oli sõjatragöödia, sõda: *pandi kahtlema elu mõttes *tõi eriti teravalt välja elu absurdi Iseloomulikud jooned
annaabi.ee 
