Pythoni), andis edasi sõnumi, mille juuresviibivad preestrid vormisid värssideks ja andsid edasi küsijale. Kuna ennustused olid sageli raskesti tõlgendatavad, siis vaieldi rahvakoosolekutel ja nõukogudes sageli jumala sõnumi tähenduse üle. Ennustused polnud kergesti mõistetavad - jumal andis inimestele tuleviku kohta ainult märke, neist arusaamine oli surelike endi mure. Hellenid suhtusid püütia ettekuulutustesse väga tõsiselt, kahtlemata nende õigsuses. Ennustamine põhines ekstaasil, unenäol ja visioonil ning inspiratsioonil, oraaklil ja astroloogial. Selgeltnägijatel oli tähtis koht, asendasid ka arsti. Olid tegevad ohverdamisel, poliitilistes küsimustes, säilitasid usunditavasid. Elu pärast surma Kreeklased panid rõhku peamiselt siinpoolsele elule. Maine elu pidi olema meeldiv ja nautimisväärne. Inimese saatus pärast surma ei sõltunud tema tegudest eluajal. Surnute hinged rändasid jumal Hadese poolt valitsetavasse
b. võimalikud andmed inimohvrist, - ohverdati jumalat sümboliseeriv preester, püüdess samastuda jumalaga, kui preester ära söödi. c. veretu ohver, d. puhastusrituaalid. e. Pidustused: i. pompe, - rongkäik ii. koorid, - iii. võistlused. tantsud, laulmised 7. Mantika (ennustamine): a. mantika üldiseloom. Põhines ekstaasil, unenäol ja visioonil ning inspiratsioonil, oraaklil ja astroloogial. Selgeltnägijatel tähtis koht, asendasid mõneti ka arsti. Olid tegevad ohverdamisel, poliitilistes küsimustes (nt. sõja ja rahu otsustamisel), säilitasid usunditavasid. Sofistid kritiseerisid, ent selgeltnägijad säilitasid oma positsiooni veel hilisantiigini. b. Tähtsamad oraaklid: i. surnuoraaklid; ii
annaabi.ee 
