Jevgeni Onegin ja Vladimir Lenski
Onegin oma ligimesi: kord kurvalt kokku variseb
ta tundis ja ka põlgas neid, - ta täiuslik maailmahoone.
kuid reeglis on ju erandeid, Küll tuleb tund, küll tuleb tund!
mispärast mitmeid inimesi Las enne aga õnnetund
nii nagu teiste tundeidki ja imekõrgeid illusioone
ta respekteeris igati." toob noorusele nooruslik
pateetiline palavik."
,,Poeedi hoogne kõnerikkus
ja pilgus lõkendav ekstaaas,
liig noore aru ennatlikkus
Oneginit kõik üllatas.
Ta naeratas vaid endamisi:
miks pilgata? Eks tasapisi
aeg temale kõik selgeks teeb ;
kord kurvalt kokku variseb
ta täiuslik maailmahoone.
Küll tuleb tund, küll tuleb tund!
Las enne aga õnnetund
ja imekõrgeid illusioone
toob noorusele nooruslik
pateetiline palavik.