Mitmekeelne oskussuhtlus
sõna tähenduse EKSSist järele vaadata, sest kirjakeele normi ei peagi
lepingus üle kordama.
Niimoodi viidatakse „Eesti kirjakeele seletavale sõnaraamatule”
(EKSS) hämmastavalt sageli. Miks nii ei sobi: EKSS on täiesti
deskriptiivne ja sellel pole mingit lepinguliste suhete reguleerimise
ambitsiooni; EKSS ei ole keeleseaduse rakendusotsuses nimetatud
kirjakeele normi allikate hulgas; märksõnal viga on EKSSis neli
põhitähendust ja palju alamtähendusi, mille vahel valimise meetodit
pole teada; pealegi on ju seisukoht, et viga peaks eri inimeste jaoks
sama tähendama, algusest peale vildakas.
Keeleteemadel vaieldes kasutatavate demagoogiavõtete repertuaar
ei ole sellega muidugi ammendatud. Pingelises vaidluses hätta sattudes
lasevad inimesed käiku kogu kättejuhtuva arsenali alates isiklikest
rünnakutest kuni teema vahetamiseni. Tekstide kvaliteedile ega
annaabi.ee 
