Etnoloogia ja kultuurantropoloogia
Kõigi nende võim on piiratud.
7. loeng
1. Kui külavanem tahab, et teised midagi teeksid, peab ta ise tegemist alustama. Ei ole õigust kedagi
karistada, pealik esindab kogukonda.
Peamised sõjaviisid on individuaalsõjad. Kõige auväärsem ongi sõjaretke läbiviimine (varjuda
metsa, tabada vaenlane). Esineb ka rituaalsõdu kogunetakse lagendikule sõdima, ei tapeta. Naised,
lapsed ja vanurid küngastel vaatamas, kui hakkab sadama joostakse põõsaste varju, hiljem jätkub. Väga
ekspussiivne, tehakse hääli. Suuremad lahingud ongi rituaalsed.
Yanomamö sõja ökoloogia: agressiivne mees on ideaal toob kaasa, et (edukas sõjamees) laste
sündides eelistatakse poisslapsi; viib varjatud vormis tütre tapmiseni (mitte otseselt), hoolitsetakse
rohkem poisslaste eest, kui tüdruk sureb ei ole tähtis. Viib selleni et tekib naiste puudus röövitakse
naisi ideaal ongi sõjamees, kes suudab sõjaretki korraldada.
2. Hõim, sugukond
*danide poliitiline struktuur (Karl Heiden):