Eesti kirjanduse ajalugu II
ainest. Piibliainelisi seotud tekste on rohkem nt Raudsepal, Tassal. Ja on ka rahvalikku
mütoloogilist ainest (Kitzberg, Särgava, Reiman). Ka Oskar Lutsi puhul võib öelda, et mingit
kokkukõla sümbolistliku kallakuga on. Võime öelda, et draamas on väga palju erinevaid
näiteid. 20ndate algupool viibib uusromantilises hämaruses. Suurte alustekstidega seoses
rõhutus ka allegooriline alge (ütlen üht, aga mõtlen muud). Alasti elu kujutlemise taotlust
väga ei näe.
Ekspressiunimi mõju võib näha umbes aastast 1923-1930(algused). 20ndatel aastatel on välja
tuua paar üksikut teost.
August Kitzberg
Ajastu juhtautor, kuid pole, sest ta ei kirjuta näidendeid.
A. H. Tammsaare
· 1921 Juudit (palju ajastuomaseid tunnuseid piibliainelisus, armuloo pahumpidi
pööratud ekspressiivsus, ühiskondliku teema allegooriline käsitlemine,
psühholoogilise usutavuse printsiip)
· 1936 Kuningal on külm (Põrgupõhja uus vanapagan