VÄLJENDUS E. EKSPRESSIOONITEOORIAD Kerkisid esile romantismi mõjul seoses pettumusega religioonid ja teaduses. Usk ülemaisesse, aga ka välismaailma autentsesse kujutamisse nõrgenesid. Teisalt on ET-e taga ka soov leida kunstile teaduse kõrval tähendus, milleks sai tegelemine inimese siseilmaga. Mõneti ennetati psühholoogiateaduse sündi. Esmakordselt saab täis tähelepanu kunstnik kui loovisik. Loogiliselt rangel kujul väljendatuna jäävad ET- d ühekülgseks ja poolikuks. Musternäide on Tolstoi, kelle järgi kunst vaid rõhutatult vooruslike tunnete edastamine. Nii välistatakse enamik kunsti sahtlissekirjutajad (Kafka, Dickinson), näitekunst, reklaam. See, kes tekitab tehnikate najal hirmu v. pisaraid, ei kanna ju mkidagi üle. Kas emotsioon on kunstnikus, publikus või meediumis. Kuidas saab materiaalne ese kanda emotsiooni, nt punalipp revolutsioonilist meelsust? Isegi kui eeldada, et inimene on alati mõne emotsiooni meelevallas, kuidas ...
Akadeemia & Welsch, Wolfgang 1998,1997. Aesthetics Beyond Aesthetics ( KÜSIMUS: Mis on esteetika? Analüütiline esteetika. Esteetikateooriate liigid. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga.) Esteetika on filosoofia haru, mis tegeleb ILU ja KUNSTI põhiprintsiipide sõnastamisega. Laias laastus võib esteetikateooriad jagada nii (vt lisaks küsimus nr 5): 1) representatsiooniteooriad 2) ekspressiooniteooriad 3) formalistlik teooria 4) antiessentsialistlik kunstiteooria 5) institutsionaalne kunstiteooria 6) kontseptuaalne kunstiteooria ANALÜÜTILINE esteetika tegeleb küsimusega missugune on mõiste “kunst” ja kuidas seda kasutatakse, mitte ei proovi otsida vastust küsimusele “mis on kunst”. See on 2