ja sünge, puudub kellegagi lähedus. Esmased jooned võib leida Goghi ja Munchi teostest. nt. Munchi"Karje" 2)Ekspressionism muusikas Muusika väljendusvahendite äärmuslik kasutamine (nt pp'st-fortesse; kammerlik orkester-hiiglaslikuks ork.) * Atonaalsus * Puudus kindel vorm * Mitmekesine rütmika, vahelduvad taktimõõdud * Tämber salapärane ja sünge. * Hiljem kasutati dodekafooniat, et korrapärastada atonaalsust. * Algas 1910ndatel. 3. Millest tuli kunstnike ja heliloojate huvi ekspressinismi vastu? Kuidas see peegeldub ooperi "Wozzeck" ainestikus? Nietzche seadis kahtluse alla jumala olemuse. Nüüd hakati seda tõsisemalt võtma. Muusikas sooviti edasi liikuda, mitte seista ühe koha peal. "Wozzecki" sisu on ülimalt napp. Tema naine petab teda ülemtrummariga, mille peale Wozzeck tapab naise ja enda. Kusjuures Wozzeck on usklik. Siit tulebki näide sellest, et kaheldi jumala olemasolus ja selles, et ta inimesi aitab. Ooperi lõpus peab veel nende poeg nägema
lihtsustati või isegi moonutati. Kunsti abil väljendati isiklikke neuroose, ärevust ning 1914. aastal sõjani viinud majandusliku ja ühiskondliku pinge ees mässu tõstva teadvuse (inimese) seisundit. Pärast natside võimuletulekut kuulutati ekspressionism ,,taandarenenud kunstiks" ning paljud kunstnikud emigreerusid USA-sse. Pärast II maailmasõda tõstsid ameerika kriitikud ja kollektsionäärid ekspressionistliku kunsti taas au sisse. EKSPRESSINISMI TUNNUSJOONED Kuigi nii prantsuse kui ka saksa kunstnikud rääkisid ,,väljendamisest", oli see, mida väljendati, üsna erinev. Matisse ja teised foovid tahtsid väljendada eelkõige rahulikku õnnetunnet, rõõmu nägemisest. Saksa ekspressionistide eneseväljenduse põhisisuks oli rahutus, ühiskonnakriitika ja maailmavalu. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimeste ja esemete deformeerimise teel
annaabi.ee 
