Referaat - Isikunimed eesti fraseoloogias
Kujundiloomes kasutatakse igapäevases eluolus tuttavaid ja
vajalikke esemeid, harvem riideesemeid: hädapasun, elav ajaleht; jänespüks jne.
Inimene > kvantum. Nendes väljendites iseloomustab hulgasõna inimest
kvantitatiivselt, atribuut aga kvalitatiivselt: magus suutäis, hunnik õnnetust jne.
Isikunimetustena need siiski eriti populaarsed ei ole. (Õim 2001B)
Kokkuvõte
Fraseoloogilised nimetused on mahukas ja kindla struktuuriga fraseoloogiaosa, nad
väljendavad tugevalt kõneleja ekspressiivhinnangulist suhtumist kirjeldatava objekti
suhtes. Fraseologismides nimetatakse inimest tavaliselt välimuse (poriorikas),
vaimsete omaduste (tuhajuhan), iseloomu (nõiaella), käitumise (tolaants), päritolu
(maamats) või ameti (kirjaneitsi) järgi. Eesti keele kujunemise ajaloost tulenevalt on
paljud eesti fraseologismid piiblipäritolu või eeskuju saanud vene ja saksa keelest.
Fraseologismid on enamasti humoorika sisuga ning rikastavad inimeste keelt, andes
kuulajale illustratiivset materjali
annaabi.ee 
