Lahtivõetud koduorel on muuseumist, sellel on puust viled ja punnike vile sees. Mängutoosid ja kapid on muuseumikülastajate hulgas väga populaarsed. Eriti huvitavad on 19.sajandist pärinevad kellamehhanismi abil töötav ,,Poiss põrsaga", vahetatavate metallist plaatidega mänguautomaadid ,,Symphonium" ja ,,Fortuna", Ungarist pärit mängutoos- ehtekarp ning väike mänguteater ,,Illusions Automat" kahe tantsiva nukuga. Muuseumi ekspositsioonisaalis on aukohal suuremõõtmelised mängukapid. Nende mehhanism paneb tööle klaveri koos trummide, triangli ja paljude teiste löökpillidega. Huvipakkuv on 19. sajandil Sveitsis valmistatud mänguautomaat ,,Guitare". Pill oli kasutusel Vene keisrikojas ja kingiti 1861.aastal Pihkva kuberneri tütrele. Puhkpillide kollektsioon muuseumis on mitmekesine. Pillikollektsioonis on instrumente, millel mängisid Eesti esimestel laulupidudel Väägvere, Torma ja Kursi pasunamehed. Seal on
mängukapist tellida metallkettale või tihvtidega rullile töödeldud populaarse muusikapala. Mängutoosid ja kapid on muuseumikülastajate hulgas väga populaarsed. Erilise tähelepanu pälvivad 19.sajandist pärinev kellamehhanismi abil töötav ,,Poiss põrsaga", vahetatavate metallist plaatidega mänguautomaadid ,,Symphonium" ja ,,Fortuna", Ungarist pärit mängutoos-ehtekarp ning väike mänguteater ,,Illusions Automat" kahe tantsiva nukuga. Muuseumi ekspositsioonisaalis on aukohal suuremõõtmelised mängukapid. Nende mehhanism paneb tööle klaveri koos trummide, triangli ja paljude teiste löökpillidega. Huvipakkuv on 19. sajandil Sveitsis valmistatud mänguautomaat ,,Guitare". Pill oli kasutusel Vene keisrikojas ja kingiti 1861.aastal Pihkva kuberneri tütrele. Rahvapillid Eestlaste tegemisi ja toiminguid on alati saatnud laul ja pillimäng. Lauluga hällitas ema lapsi, laul ja pillilood kõlasid kiigemäel, pulmades, talgutel. Rahvalaulgi pajatas:
annaabi.ee 
