Pärimuse kohaselt hoiti siin keskajal pantvange, sellest ka torni populaarseim nimetus vangitorn. Arvatavasti kasutati keldrit ka laoruumina. Peakorruse kohal on veel kolm korrust algsete müürisiseste kaminatega. Tänapäev Linnuses asub Saaremaa Muuseumi püsiekspositsioon, mis koosneb ülakorrusel asuvast vanema ajaloo osakonnast (avatud järkhaaval 1985. ja 1987. aastal), keldrikorrusel asuvast loodusosakonnast (avatud 1993. aastal) ja konvendihoone kirdetiivas asuvas ekspositsiooniosas, mis tutvustab Saaremaa ajalugu aastail 1939-1949 (avatud 2005. aastal). Osa linnuse ruume on kasutusel ajutiste näituste eksponeerimispaigana, kapiitlisaal on kasutusel kontserdisaali ja mitmesuguste esindusürituste toimumispaigana.
Aastal 1898 paigutati linnusesse vaestekodu ning seoses sellega ehitatu osa ruume ümber. Aastail 1905-1908 restaureeriti linnus, kuid kahjuks küllaltki asjatundmatult. Tänapäev: Praegusel ajal asub linnuses Saaremaa Muuseumi püsiekspositsioon, mis koosneb ülakorrusel asuvast vanema ajaloo osakonnast (avatud järkhaaval 1985. ja 1987. aastal), keldrikorrusel asuvast loodusosakonnast (avatud 1993. aastal) ja konvendihoone kirdetiivas asuvas ekspositsiooniosas, mis tutvustab Saaremaa ajalugu aastail 1939-1949 (avatud 2005. aastal). Osa linnuse ruume on kasutusel ajutiste näituste eksponeerimispaigana, kapiitlisaal on kasutusel kontserdisaali ja mitmesuguste esindusürituste toimumispaigana. Hoone arhitektuur ja ruumid Kuressaare linnuse arhitektuuri lihtne ja karm, kuid võimas vormikõne pääseb välisarhitektuuris mõjule kogu oma suurejoonelises monumentaalsuses. Kuressaare linnust