Nigeeria ekspordist annab naftatööstus umbes 98%. Nigeri jõe deltas on peidus nii palju naftat, et seda jätkuks veel 25-ks aastaks. Tänapäeval üritatakse leida ka muid eksportkaupu, et vähendada sõltuvust naftast ja just sellel eesmärgil on hakatud rajama istandusi- kultiveeritakse puuvilla, kohvi, suhkruroogu, kakaod ja õlipalme ning Nigeeria on ka üks suurimaid õlipalmi valmistajaid. Kuigi palju investeeritakse suurtesse istandustesse, moodustavad suurema osa eksportsaadustest ikka veel väiketalud. Nigeeria arhitektuuris püsivad ülekaalukalt rahvalikud ehitustavad. Majad on reljeefsete ornamentidega kaunistatud ja peamiselt savist või puust valmistatud. 20. sajandi alguses hakkasid linnad võtma euroopalikku ilmet. Vanimaks kujutava kunsti näiteks on Noki kultuuri kuuluvad terrakotakujud.
ja see näitas, et on ohtlik, kui majandus on rajatud ainult ühele saadusele. Tänapäeval üritatakse leida ka muid eksportkaupu, et vähendada sõltuvust naftast ja just sellel eesmärgil on hakatud rajama istandusi-kultiveeritakse puuvilla, kohvi, suhkruroogu, kakaod ja õlipalme ning Nigeeria on ka üks suurimaid õlipalmi valmistajaid. Kuigi palju investeeritakse suurtesse istandustesse, moodustavad suurema osa eksportsaadustest ikka veel väiketalud. Alates 1996. aastast elab andmete kohaselt Nigeerias 88 514 501 inimest. Nigeeriat peavad oma kodumaaks rohkem kui 250 erinevat rahvust ja etnost. Suuremad neist on hausad-fulbed, kes elavad Põhja-Nigeerias, jorubad läänes ja ibod idas. Suurem osa Nigeerlastest sünnib ja sureb samas külas. Enamik külarahvast töötab põllul. Enamasti on igas külas oma ravitseja, sepp ja puusepp. Peale selle, et nad on rahvaarvult Aafrika suurim riik, on ka nende haritustase ja