Eesti XX sajandi algul
oma kontrollile. Toidu ja tarbeesemete hinnad langesid kiiremini (Põllusaadused 60%)
kui palgad (25%).
Võitlus kriisiga:
1) Abielu paaride seadus- Kaks abielu abikaasat ei saanud olla korralikult riigi
omavalitsuse või vallavalitsuses.
2) Riik püüdis toetada põllumehi, hakati ostma kokku teravilja makstes
põllumeestele kõrgema hinna kui maailma turul. Alates 1932. aastast ei olnud
vaja osta teravilja välismaalt.
3) Hakati maksma eksportpreemiat, kes vaatamata kriisile suutsid turustada
välismaale.
4) Rahanduses kehtestati valuuta väljaveo piirangud (Välisvaluuta suhtes ja hiljem
Eesti raha suhtes).
5) Seati piir kui palju Eesti reisija võis kroone kaasa võtta.
6) Töötutele hakati korraldama hädaabitöid - suuremahulisi mehhaniseerimata töid
raudteede, maanteede, lennuväljade rajamiseks. Keskmine päevapalk oli vaid
1 kroon.