väga palavad ja paraja jahedusega sügised võimaldavad kasvatada hinnatava karusnaha. 1938. aastaks oli Eestis 60 karusloomakasvandust kokku üle 10 000 loomaga, neist 6500 hõbe- ja sinirebast. Korraldatud näitustel saadi kinnitust, et meie karusloomadelt saadavate nahkade kvaliteet vastab kõikidele maailmaturu nõuetele. Toimus ka suguloomade müük Kanadasse ja Rootsi. Plahvatuslikku arengut pidurdas raha puudus ja teadmiste nappus ja riikliku abi puudumine. Samas olid karusnahad ekspordiartiklina suhteliselt suureks valuuta allikaks. Ka oli tänu odavamatele söötadele ja madalamatele palkadele naha omahind, millest umbes pool moodustas söötade maksumuse, tunduvalt madalam kui teistes riikides. Nõukogude võimu aastail saavutas karusloomakasvatus Eestis märkimisväärse taseme, toimus ka intensiivne laiendamine. Majandite karusnahkade realiseerimine oli 1990. aastal järgmine: hõberebasenahad 38 102 nahka; sinirebasenahad 76 405 nahka; naaritsanahad 187 921 nahka.
hõberebased Kanadast Prints Edwardi saarelt Daltoni kasvandusest. 1938. aastaks oli Eestis 60 karusloomakasvandust kokku üle 10 000 loomaga, neist 6500 hõbe- ja sinirebast. Korraldatud näitustel saadi kinnitust, et meie karusloomadelt saadavate nahkade kvaliteet vastab kõikidele maailmaturu nõuetele. Toimus ka suguloomade müük Kanadasse ja Rootsi. Plahvatuslikku arengut pidurdas rahapuudus, teadmiste nappus ja riikliku abi puudumine. Samas olid karusnahad ekspordiartiklina suhteliselt suureks valuuta- allikaks. [3] 3 2. Karusnahkade hankimine Hinnanguliselt hukkub igal aastal karusnahatööstuse tõttu umbes viiskümmend miljonit looma üle maailma. Selle hulka pole arvestatud jänesed, kuid oletatavasti tapetakse aastas rohkem kui billion jänest nende nahkade pärast. Juba ainuüksi prantsusmaal hukatakse igal aastal 70 miljonit jänest.[4]
annaabi.ee 
