4.2.2 Ergonoomilised suhted vaateväljas: Valgusskeem Ergon. suhe Riskitase Loomulik valgus 75:990 1:13,2 III Loomulik+kogu kunstlik valgus 350:990 1:2,8 I&II 5. Järeldused Loomuliku valguse koefitsiendi graafikust on näha, et aknast kaugenedes langeb valgustustihedus pea-aegu eksponentaalselt. Ergonoomiliste suhete arvutused näitasid, et loomulik valgustus on kolme meetri kaugusel aknast ebabiisav, sest riskitasemed ekraanil, mis asetses akna suhtes risti, saavutasid III taseme. Sama valgustusskeemi puhul horisontaalpindadel oli olukord veidi parem, kuid mitte hea. Alles kunstliku valguse sisselülitamisega muutus ka ekraani ergonoomiline suhe heaks; horisontaalpindadel saavutatud tulemuste järelduses mainitud III
ajahetkel kineetilise (Wk) ja potensiaalse (Wp) energia summaga. W = Wk+Wp=mw2 A0/2 Matemaatiline pendel: matemaatiline pendel on kaalutu ja venimatu mass. Periood T = 2pii ruutjuur l/g Füüsikaline pendel: võib olla iga keha, kui see on nii kinnitatud, et ta saab võnkuda ning kinnituspunkt ei ühti raskuskeskmega. T = 2pii ruutjuur l0/mgl (l0 on inertsmoment) Võnkumiste sumbumine: Sumbuvaid võnkumisi kirjeldab samuti siinusfunktsioon, kuid selle amplituud väheneb eksponentaalselt. Lainepikkus ( vene L)=B(beeta)*T. B=sumbuvustegur=r/2m (r = keskkonna takistustegur) eksponent e astmes BT=A(t)/A(t+T) ehk siis Võnkeamplituudi vähenemist kirjeldab sumbuvuse logaritmiline dekrement (lamda Vene L), mis on arvuliselt võrdne kahe samapoolse üksteisele järgneva võnkeamplituudi suhte naturaallogaritmiga. Harmooniliste võnkumiste liitmine: Kahe ühesuguse sagedusega (w), samasihiliste aga erinevate
annaabi.ee 
