TERVISEKÄIUMISE EKSAM
sündmus. Seega kohortuuringus, tagamaks küllaldast juhtude arvu, tuleb teada paljude isikute
eksponeeritust ja jälgida neid pikka aega. Lahenduseks on kasutada infot ekspositsiooni kohta
mitte kogu uuringurahvastikus, vaid sellest moodustatud valimis. Selline lähenemine on omane
juhtkontrolluuringule ehk haigelähtesele uuringule.
Haigestumiskordaja ligikaudne arvväärtus on umbes kaks korda suurem eksponeeritutel,
võrreldes
Juhtkontrolluuring [Case-control study] uuring, mis alustab uuritava haigusega loomade (või
karjade) määramisest ja sobiva, ilma haiguseta loomade (karjade) kontrollgrupi (võrdlus-)
määramisest. Seda liiki uuring eeldab andmete kogumist nimetatud kahe grupi suhtes toimivate
haiguse riskitegurite kohta ning nende andmete analüüsi. Tavaliselt on see retrospektiivne
uuring, kuna haigusjuhud on ilmnenud enne kui selgitatakse välja eksponeeritus.