Ajaloomuuseumis, mille kontseptsiooni autor on Mariann Raisma ja peakuraator Ivar Leimus. Näitus oli jagatud nelja teemablokki Võim ja valitsus, Vaimu jõud, Võitlus ja Vastupanu ning Hea elu. Eksponeeriti ohtralt fotosid, filmikaadreid, unikaalseid esemeid, audioklippe, ajaloolisi materjale ja interaktiivseid detaile. Esimesel silmapaistval fotol kujutati Vabadussõja ajal toimunud punase terrori ohvreid Rakveres. Nähes pilti, jäin ma mitmeks minutiks eksponeeritavat silmitsema. Foto oli väga liigutav, kuid samas ka õõvastav kõigepealt haarasid mu pilgu valge lume peal lebavad eestlased, kes olid punaste poolt teise ilma saadetud, seejärel märkasin ka ümber nende seisvaid ja leinavaid ellujäänuid. Jäädvustus tekitas minus väga segaseid ja erinevaid emotsioone. Esimeseks emotsiooniks oli viha, mis tekkis mõrvarite vastu, teiseks aga kurbus, mis tekkis kaastundest hukkunute ja nende lähedaste vastu
Antiikautorid räägivad veel kolmandast Praxitelese teosest, mis kujutanud elusuurust rüütut Phrynet ning mis paiknenud Apolloni templis Delfis. Kuju olnud üleni kullatud ning selle ees olnud lakkamatu protsessioon. Roomlased kopeerisid Knidose Aphroditet nii massiliselt, et tänase päevani on säilinud u 50 erinevat versiooni. Nendest on ehk pronksoriginaalile kõige lähedasem see, mis praegu paikneb Müncheni glüptoteegis. Hinnatakse ka Louvre'is eksponeeritavat nn Kaufmanni pead, kuid ka torsot, mida tänase päevani peetakse naise ilu etaloniks. Ka Eestis on võimalik oma silmaga Knidose Aphroditet kaeda. Selleks tuleb teil minna Tartu Ülikooli peahoonesse, kus 1. korruse vasakus tiivas paikneb ülikooli kunstimuuseum. Seal eksponeeritakse kuulsaimate antiikskulptuuride kipskoopiaid. See muuseum on suureks abiks neile, kel tuleb sooritada kunstiajaloo eksam. Jean-Léon Gérôme. Phryne Ateena suurkohtu ees. (1861) Kunsthalle, Hamburg.
annaabi.ee 
