Kursusetöö: KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI (KARISTUS)ÕIGUSSÜSTEEMIS
Juridica 2006 nr 8, lk 524.
75
Sootak, J. Karistusõiguse alused. Tallinn: Kirjastus Juura, 2003, lk 89.
24
tulenevalt ongi autor seisukohal, et äsja kirjeldatud eriosa punktid karistusseadustikus tuleks
nüüd sealt kustutada, et tagada topelt karistamise keelu printsiip veelgi kindlamalt.
Rääkides kriminaalpoliitikas läbiviidavatest põhimõttelistest muudatustest, ei saa vaadata
mööda seal ühest olulisemast, aga ka kõige enam ekspluateeritavamast mõistest humanism -
maailmavaade, mille kohaselt on inimene kõrgeim väärtus. Just see on üheaegselt nii
karistusjärgse kinnipidamise kriitikaks kui ka õigustuseks. Ühelt poolt võib sellele printsiibile
toetudes nõuda karistuste liberaliseerimist, teisalt aga karistusõiguse karmistamist eesmärgiga
tagada humaanne roll mitte kurjategija vaid kannatanu ja kogu ühiskonna huvides. 76 Siin
tulebki autori arvates mängu proportsionaalsuse põhimõte: ühiskonna ehk enamiku heaolu
annaabi.ee 
