Anarhismis esinev kriitiline mõtlemine ja selle olulisus
Kurikuulus on Prantsusmaa
president de Gaulle, kes oma arvamuse läbisurumiseks korraldas mitmeid
referendumeid: ta oli kindel, et ta saab rahva toetuse, kuna hääletades tunneb rahvas,
et ta on tähtis, rahvas tunneb endal vastutust. Teise teooria osas leiavad anarhistid, et
"riik on tekkinud rikaste ja tugevate poolt vaeste ja nõrkade vastu suunatud pettusest",
milleks ongi väide ühiskondlikust lepingust. See muutvat valitsuse juba iseenesest
ekspluateerijast (Goodwin 1994: 574). Ühiskondliku lepingu teooriat on teravalt
kritiseerinud ka feministid, eelpooltoodule analoogiliselt.
Koos valitsusega kritiseeritakse ka natsionalismi, selles nähakse püüdu oma
territooriumi laiendada. Goodwin tsiteerib siinkohal William Godwini, kes arvab, et
"[r]ahvus ei ole loomulik sotsiaalne üksus ja see tuleks jagada isemajandavateks
kogukondadeks, millel pole territoriaalseid ambitsioone" (Godwin 1971: 210-214).